teisipäev, 6. juuni 2017

06.juuni - Endiselt Moree, endiselt Namoi Cotton

Kaks vaba päeva hakkab jällegi otsa lõppema. Või noh tehniliselt on öise vahetuse inimestel vabad ööd, kui ise jõuliselt sisseharjunud päeval magan / öösel üleval režiimi muutma ei hakka. Seekord olin omaarust kaval ja muutsin režiimi. Pühapäeva hommikul põhimõtteliselt kohe peale tööd panin kingade klobinal otse sauna. Autost sai veel kohaliku Prisma ehk Woolworthi tšekk tasku topitud, selle tagaküljel olevat voucherit näidates saab 50% alet ehk siis 10 dollariga sauna. Suurem osa kohalikest ei oska saunast suurt lugu pidada, seega ongi tihtipeale täpselt selline pildilt nähtav vaikne perimeeter Moree veekeskuse saunanurgas. Väga mõnus ja lõõgastav. Saun kerib ikka mingi üle 80 kraadi ära, väike kausike on ka, millega leili visata.
Üldiselt on talv kätte jõudmas, öötundidel läheb suhteliselt jahedaks ikka. Vastu hommikut 3, 4, 5 kraadi pole mingi küsimus. Päeval jällegi saaks lühikeste riietega õues vedeleda, et siis küündib rektaaltermomeetri näit ikka mingi 20 kanti ja üle. Tööl ka oleks iga nädal nagu väike ERKI moedemonstratsioon, kes on kuskilt uue sooja hi-visibility puhvaika ligi võtnud, kes jällegi tutnoid Timberlandi vurhvi steel-cap bootsid. Kaks regulaarset igakuist safety miitingut on ka olnud, kus siis Namoi Cottoni tööohutuse spetsialist eeskuju näitab ja oma ameti vajalikkust demonstreerib ning kogu mansafti mingiks pooleks tunniks puhke- ja söögiruumi istuma kupatab. Meie Ashley gin on suurematest õnnetustest oskuslikult hoidunud, aga eks seal on räägitud jälle mingeid hirmulugusid kuidas naaber ginis keegi 2.5 tonniste puuvilla moodulite vahele jäi, või kuidas mõnel on puuvilla tolmust kuskil mingi astmapoiss hinges kriipima hakanud. Veel on südamele pandud, et "near miss" ehk siis napikad tuleks kindlasti fikseerida, et edaspidi kõik targemad saaksid olla. Mina küll seal koputama pole hakanud, ega kitse panema, et jah, ühekorra pimedas põllul ilma taskulambita ümber moodulite koperdades korra komistasin ja põlve maha panin. Või et ühekorra tööle minnes, hakkasime seisva rekka tagant läbi minema ning täpselt enne haagise taha astumist oli kuulda kuidas reeverskäik kolksuga sisse läks, kiire audiovisuaalne vaatlus andis põhjust järeldada, et rekka tõesti tagurdama hakkab, ning tuli oma liikumiskurss korrigeerida hoopis rekka eest läbi. Aga noh, üldiselt on ikka nii, et: kes teeb, sel juhtub; kus tehakse metsa, seal lendavad laastud jne.
Umbes kuu aega tagasi sai ka kraavipoiste klubisse astutud, klubi üks asutajaliikmeid ja alustalasid Gert oli juhtunust kuuldes väga õnnelik ning ütles et võtavad avasüli uusi liikmeid vastu. Päevase vahetuse moonbuggy mees ütles küll, et tuleb ringiga minna mooduleid peale võtma, et otsetee on liiga kitsas ja sealt ei saa peale. Nagu öeldakse, usalda, aga kontrolli. Kontrollitud. Juhitava silla ratas käis pöörde ajal kraavipervel ära, terve sild koheselt vastu maad ning oligi asend fikseeritud. Ei aidanud seal ussisõnad ega püssirohi, ei difri lukustamine ega rataste vasakule , paremale, otseks keeramine. Edastasin töökanalile UHF30 määrustepärase hädaabi kutsungi, "mayday mayday mayday, all ships all ships all ships, this is moonbuggy 17, asun seal ja seal, vähene kreen vasakusse pardasse, leket ei tuvastanud, ohtu laevapersonalile ega reisijatele pole jne". Esimesena reageeris frontloaderi mees Silver, muidugi kiitus talle kiire reageerimise eest, aga kasutegur oli kahjuks ligilähedane sellele, kui prooviks Tallink Megastari svertpaat Optimistiga Tallinna madalalat lahti sikutada. Järgmisena jõudsid sündmuskohale ka öise vahetuse ginner Drew ja assistant ginner Jonathan koos kettide ja seeklitega. Olukord ei olnud neile võõras ega ennenägematu, torud köhatas puhtaks neljateljeline paakauto ning peatselt oli MB17 tee peal tagasi. Hoolimata sellest et gin manageri poeg Drew on alles 20ndate eluaastate alguses, on ta üks asjalikumaid vendi seal. Kui mingi situatsioon on tekkimas või tekkinud, siis siblib seal ringi nagu riigimetsa orav, keerab kange, näpib nuppe ning peatselt on asjad jällegi korras nagu Norras. Veel on ta omandanud kõige karmimad rekka / roadtraini Multicombination load, seega vahel võib teda vabal päeval näha gini territooriumile sisenemas hoopis rekka roolis. Koos multicombination lubadega on ta omandanud ka multicombination mahlaka kõnepruugi. Peale moonbuggy intsidenti sai seal siis öeldud et , krt sry jah, päevane vend ütles küll et ringiga on vaja minna, et tahtsin ikka veenduda jne, mille peale Drew ütles et "aajah, me ei kasuta jah seda teed, et liiga kitsas on jh, aga dont worry about it, every year every cunt does it, its only matter of time ".
Kõiki liikureid käiakse tankimas gini ees, aga tankur on reeglina tabalukuga kinni. Siis tuleb teha kolm sammu console roomi ja Drew või Dicki käest võtit nuruda. Ühekorra siis võtsin jälle müts peos, teadatuntud tee ette ja nõutasin võtmeid. Drew ütles et Jonathan pani just võtmetega putket kuhugi gin´i peale, aga et oodaku ma 10 mintsa, et siis on fuckface tööle jõudnud omade võtmetega. Ilmselt oli mu näost näha, et kohe ei ühendanud ära kelle poole ma peaksin 10 minuti pärast pöörduma et "Excuse me, mr Fuckface, may I have the keys for pumping station", siis Drew täpsustas et No Darrenit mõtles.
Kuna erinevate masinate peal leiduv raadioaparatuur on pärit ajavahemikust eelmine aasta kuni eelmine sajand, siis ei ole alati ka sideühendus tasemel "kuidas said? / viiele sain". Asja ei tee lihtsamaks ka mõne kohaliku sepa dialekt, kohati on raske aru saada kas ta köhatas sinna lällarisse nüüd või ütles mingi lühemat sorti lause. Siis on alati abi täpsustavate küsimuste voorust, et "kuule Silver, kellega nüüd räägiti", "ää, weighbridge´ga vist", "aa, siis ok norm". Veel on alati tore töö-ööd lõbusamaks muuta filmidest nähtud või arvutimängust kuuldud militaristlike sõnumitega.
"Loader one, whats your twenty"
"in position"
"we are bingo on bale bags, do you copy"
"copy that, bingo on bags, on my way"
"roger that, keep the sector clear and watch your six"
"10-4"

Kuigi talv on üldiselt kuiv hooaeg, siis ühel nädalavahetusel sadas vahelduva eduga terve päeva ning enne ühte töö-ööd tuli mingi poolteist tundi äikesetormi. Sellest tegelikult täitsa piisab, et black soili ehk siis musta mulla poolt õnnistatud Moree tasandikud päris sopaseks muuta. Astud moonbuggy´st välja, teed kontrolliva tiiru ümber pealevõetavate moodulite, et ega kuskilt midagi väga puruks ei ole või topeltkilesid või midagi. Selle ajaga on selline saviliiva kiht saapa mustri vahel, et moonbuggy´sse sisse ronides kaalub saabas üllatuslikult 3x rohkem ning lööd põlve vastu astet ära näiteks. Ühel sellisel ööl sai trashi traktoriga ka natuke kinni istutud. Päevase vahetuse kutt näitas ära, et kuhu ta kallutas, et lõpetagu ma see rida ära ja siis küsigu uut kohta. Mõeldud, tehtud. Paari tunni pärast ulatus rida juurdepääsu teeni välja. Mõtlesin siis, et eino mis ma ikka siin teisi tüütama lähen, kolm rida edasi paistab veel üks poolik trashi rida, et lasen selle ka lõpuni ära ja siis vaatame edasi. No ega ikka ei lasknud küll. Ruumi oli vähem, seda tuli tee kõrvalt juurde näpistada, tagurdamise nurk krõbedam, haagis hakkas taga kääri viskama ning traktor ei tahtnud tee peale tagasi tulla. Hoolimata sellest et traktoril mõlemad sillad veavad, difrid olid lukus nagu Varbola linnuse väravad Jüriöö ülestõusu ajal oli varsti asend fikseeritud nagu viis kopikat. Tuli jällegi nooremad ja targemad appi kutsuda, koos kettide ja seeklitega. Väljasikutamine käis kahes etapis, kõigepealt traktor, seejärel haagis, töö oli äärmiselt mudane , töökindad kuulusid hiljem äraviskamisele, muist riideid lendas hommikul pesumasinasse, saapad tahtsid saada voolikut ja käsipesu. Allolev pilt ei puutu intsidendiga kokku, siis oli veel kõik kuiv ja ilus.















Ühte järjekordset tammi käisin nillimas. Copeton dam. Kodulehel on isegi mingi keskmiselt objektiivne  info olemas, et kui palju vett praegu tammi taga on.














Leidub tagasihoidlikumaid elurajoone







Ja leidub ka natuke viisakamaid piirkondi






Täna käisin Narrabri linnas kinos, peaaegu 100km kaugusel ehk siis põhimõtteliselt siinsamas. 10.45 ennelõunasele seansile oli esmaspäevaselt vähe rahvast, peale minu veel kaks eestlast, kellel ka puuvilla juurest vaba päev oli antud. Film oli "Get Out", päris hea oli, tasus minna.