Meie vahetus käis kell 4.00-13.00. Iga hommik hakkas täpselt samamoodi: process manager, mullet manager ja veel mingi spetsialist kutsusid rahva lava ette ja tegid sorava briifingu eesootavast tööpäevast. Et mis sordiga on täna tegemist, mis ulatuses kriteeriumitele vastavat taime kärpida, milline taim aga hoopis utiliseerida. Ega nädala jooksul see jutt väga palju just ei varieerunud.
Taiwanlased, korealased, jaapanlased, hiinlased, sakslased, prantslased, itaallased, hollandlased ja eestlased kuulavad.
Asiaadid olid selle töö peale üldiselt osavad sepad. Valgetest inimestest kuulusid kiiremate hulka paar prantslast ja hollandlane.
Iga 3h tagant võimaldati töötajatele umbes pool tundi seljasirutuse, kehakinnituse või keha kergendamise pausi.
Ega vastavalt kõrgharitud inimesele, nagu mina, midagi väga keerulist selle ameti juures ei olnudki otseselt. Nagu pildilt näha, oli see ülitäpselt kontrollitud sisekliimaga labor sisustatud tehnoloogia viimase malli järgi. Teise korruse töögrupp jaotas 200 liitristesse kalibreeritud tünnidesse sorteerimist vajavad taimed. Anumad sõitsid lindi peal üle ergonoomiliste tööpindade. Kui sobiv mahuti oli sinuni jõudnud, tuli vabastada põhjalukk ning hops, kukkusid inspekteerimist vajavad maasikataimed sinu tööpinnale.
Rahvusvahelise Maasikataimede Assotsiatsiooni standardi järgi, tuli ühte tray´sse mahutada 4 kimpu maasikataimi, igas kimbus 25 taime. Ülitäpselt sätestati igahommikusel briifingul minimaalne juurestiku pikkus ning ka vähim varte / lehtede arv.
Töökeskkonna puhtuse eest vastutav tööjõud oli valdavalt sisse ostetud Somaaliast. Tegu oli päris produktiivsete spetsialistidega, igati õigustatud ost Sweet´side bisnessis. Samuti teostasid antud härrasmehed laborantide poolt utiliseerimisele visatud taimede pistelist kontrolli.
Väga võimalik, et kodumaal teostasid samad härrad ka kaubalaevade pistelist lasti- ja meeskonna kontrolli.
Vaade töötlemiskeskusele
Vaade töötajate parklale
Kokkuvõtvalt võib öelda, et jõudsin Sweet´s Strawberry Runnersi hüvanguks töötada nädal aega. Täitsa tore ja huvitav nädal oli. Töö oli võrdlemisi meditatiivne, kuulad kõrvaklapist muusikat või ajad naabriga jutuvada ning muudkui inspekteerid, kärbid ja utiliseerid. Nagu võiski eeldada, aasia inimeste võrdlemisi kvantitatiivset töötulemit ma nädalaga päris ei saavutanud. Selle asemel näitasin neile tõelist Ida-Euroopa kvaliteeti ning võin uhkusega kinnitada, et minu käe all valminud taimekimpudel ei ole ohtu, et Colorado kartulimardikad ja lehetäid omavahel liitlasvägesid koondaks. Kindel kvaliteedimärgis. 13.04 andis Eesti Maasikataimede Kärpimise koondis kollektiivselt ja pidulikult oma töökaitsevahendid ning töötajakaardid SSR esindajale tagasi. Minu meelest jäid meie lahkumist saatma isegi seisvad ovatsioonid ning vanemate daamide silmanurgas võis näha ka heldimuse pisaraid. Ees ootasid vabade päevade näol Good Friday ja Easter Sunday. Pikalt muidugi ei saa loorberitele puhkama jääda, sest peatselt on vaja Austraalia puuvillatööstusesse murrang tuua. Mida aga võeti ette väikese vahepuhkusega, sellest juba järgmisel korral.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar