14.aprill - 18.aprill - suvevaheaeg Warwickis

Niisiis olid kätte jõudnud vabad päevad ja lihavõtted. Sai mõeldud, et läheks sõidaks siin Warwicki ümbruses ringi, külastaks erinevaid vaatamisväärsusi jne. Ega saigi peale kaheksat kark alla aetud, päike juba siras taevas, mingist coffee shopist suuremat sorti tops ja tuld. Esialgu sai suund võetud Leslie dami poole. Maantee oli sirge, liiklust oli pühadehommiku tõttu hõredalt ja nii ta juhtus.

NWA - Fuck da Police.mp3

Tuldi küsiti dokumente, pandi puhuma. Nendega oli kõik korras nagu Andorras, aga heideti ette et olin natuke kiiresti sõitnud. Ütlesin aga vastu, et ei tea mis ta nüüd niiväga kiiresti oli, natuke üle saja võis olla jah, no traffic and visibility oli hea ja. Politseinikuhärra ütles et ta pidi ikka 130ga sõitma et mulle järgi jõuda. Duh ? Kui ta oleks ka 116´ga sõitnud siis ta poleks ju mulle järgi jõudnud, oleksime rõõmsalt äkki alles Leslie dami parklas kohtunud ja koos selfiesid teinud dam´i taustal. Igaljuhul näidati radari pealt tõesti mingit 116kmh numbrit, suuremaid lahkarvamusi ei tekkinud, umbes sellise kiirusega võis tõesti liikumine toimuda. Kirjutati väike number trahvipoissi ka, mis oleks soovitatav 28 päeva jooksul tasuda. Kiiret pole.







Nagu tammi seinalt näha, on veetase hoolimata suurest paisutamisest suht madal ning oleks nagu märkide järgi oluliselt kõrgem kunagi olnud. Sellele konditsioonile vihjati ka karavanparki pesuruumides ja pesumasinate ruumides, et kuna veetase Leslie damil on väga madal, palun ärge plädistage kaua duši all ning pesumasinat ärge ka jooksutage ühe paari trussade ja ühe t-särgi pärast. Tamm nimetati Patrick Leslie järgi, oli too härra 19.sajandil üks esimesi asukaid ja ka üks esimesi maaomanikke Warwicki kandis. Kõige kõrgem veetase saavutati 1988. aasta septembril, kui veetase ulatus isegi 20cm üle väljavoolu avade. 1995. aasta veebruaris oli olnud täielik madalseis, kui paisu kogumahutavusest oli vett ainult 3% ulatuses. 5.jaanuaril 2011. aastal oli aga tammi majandava SunWater company jaoks pidupäev. Tammi taha oli lõpuks ometi niipalju vett kogunenud, et pidi 20 aastat suletuna püsinud ülevoolu lüüsid avama.

Kõik 7 ülevoolu lüüsi krutiti suure õhinaga pärani lahti. Ilmselt rebiti valged töökiivrid peast, pandi võibolla parem käsi rinnale ja lauldi pidulikult üheskoos Austraalia hümnigi. Selle härda meeleolu katkestas aga mõne tunni pärast ärev kõne Warwicki linnapealt. Australian Hydrographic Organisation´is hüpati tõenäoliselt rõõmust lakke, et riiklik A15 maantee on Cunninghami kandis muutumas A15 laevatatavaks teeks. Linnapea aga asjaoludest ilmselt nii positiivselt meelestatud ei olnud ning soovitas tungivalt SunWateri poistel ennast kokku võtta ja mõni lüüs ikka kinni panna.
Aga jah, tammi pais on siiamaani populaarne koht, kus paatidega ringi kütta, kala püüda, ujuda või lihtsalt kämpida ja grillida.

Ühel eelneval päeval käisin ka Connolly dam´i juures. Natukene lihtsama konstruktiooniga asi aga ka üsna tore ehitis. Väidetavalt elutsevad paisus mingid ahvenalised, tursalised ja sägalised, keda on lubatud ka püüda. Vee peale lubatakse ainult alusega, mis liigub edasi kondimootori või elektrimootori jõul. Veel jäid silma tahvlid, kus öeldi et karpkala on prahikala ning kui välja püüate, siis jumala eest, minge matke maha või loopige kasvõi vareseid sellega, aga ärge tagasi vette laske.

Peale seda kui olin Leslie dami juures kõik ülevoolu lüüsid igaksjuhuks lahti keeranud, sõitsin sellise kurjakuulutava nimega teejupini nagu the Falls Drive. See nimi ei olnud eksitav, tõepoolest sai tutvuda kolme kosega.

Brown´s Fallsini jõudmine oli kõige väljakutsuvam. Ülesmineku aega ma ei võtnud, tuli ikka kärestikkudes mööda kive turnida ja üle puutüvede ronida. Alla tulles oli tee selge, ning alla kukkusin igatahes 13 mintsaga. Teiste koskedeni jõudmiseks ei pidanud nii palju vaeva nägema.

Queen Mary Falls

Brown´s Falls

Daggs Falls

Tee kõrgeimast tipust sai veel ümbritsevale maastikule põgusa pilgu heita. Ei äge värk.
Vahepeal sain sõnumeid Warwicki jäänud kaasmaalastelt, et läheks kinno uut Fast and Furioust vaatama. Mõeldud, mõeldud.
Iga Fast and Furious: Tokyo Driftile järgnevat osa vaadates olen mõelnud, et kas annab asja veel rohkem multifilmiks keerata. Jah, ikka annab. Autod ja mehed on veelgi kuulikindlamad, Dwayne "TheRock" Johnson rebib puruks käeraudu, betoonist kraanikausse, tõmbab eest autouksi, vene tuuma-allveelaev ajab taga mööda jääd kihutavaid Dodge Challengeri, roomikutega Dodge Rami, Lambo Murcielagot. Sorry for the spoiler, aga haiseb selle järgi, et tuleb sellele filmiseeriale veel järgesid.

Laupäeval käisime ühe vahva eesti tüdruku Dulsi juures grillimas, kardulasalatit söömas ja juttu ajamas. Pühapäeval toimus linnas suur osariigi-ülene Pontiacide kogunemine. Uudistamist oli kõvasti, V8 mootorite müdinat oli kõvasti. Jäi silma, et osad on vasakpoolse rooliga, osad parempoolsega, käputäis oli ka manuaalkastiga autosid. Kuni 99´aastani pidi kõik sissetoodud autod ümber konvertima parempoolse rooli peale, et neid kohalikku registrisse ja tänavakõlbulikuks saada. Siis aga lõdvendati seadusandlust.

Kohale oli veerenud ka kaks Pontiac "KITT" TransAM´i. Michaelit polnud seekord näha. Üldiselt mõned autod tundusid suht originaalilähedased, mõndasid aga oldi päris aplalt madalamaks lükatud, koopad laiendatud, teerulli mõõtu 295 laiad Mickey Thompsoni drag-rehvid alla krutitud. Mõndadel turritas blower kapotist välja, mõndadel neljalõõrilised Edelbrocki karpad ja equal kolled kummaltki poolt mootoriplokist välja. Summutijooksude osas läheneti ka üsna vabameelselt, topelt 3-tollised otsast lõpuni sirged torud, enne tagasilda ühest resonaatorist läbi, kärab küll.

Üks vend oli mingi valge Toyota ka ameerika raua vahele ära parkinud :D
Kõvem dragrace paugutamine jäi ohutuse kaalutlustel kahjuks ära. Osad juhid võtsid omavahel mõõtu kiirendus-pidurdus-kiirendus-pidurdus ja slaalomisõidu võistlustest. No oli näha, kui raske nende laevade seismapidurdamine koonuste vahele oli. Slaalomis tahtsid mõnel mehel küljepeeglid ikka vägisi vastu maad minna. Ei, aga wheelspin´i, rehvisuitsu ja mootorimürinat oli rohkem kui rubla eest.



Esmaspäeval käisime Gerdiga otsimas Araucaria Fallsi. Et pidi olema Warwickist tund aega autoga sõitu, siis 3.5km mööda rada matkata, ja igati vägev ujumise koht.

Nagu juuresolevalt pildilt näha, kujunes matk natukene pikemaks. Sellelt teekonnalt igaljuhul koske ei leidnud. Telefonidel levi polnud, asjakohased viidad puudusid ning autoparklast maastikuautodega mööda sahistanud inimesed väitsid justkui ühest suust, et nad pole mingist kosest kuulnud ka. Igaljuhul see kosk peaks seal kuskil tegelikult olema. Vähemalt sai matkata ja paar õlut juua, kärestikukivide peal istudes.





Täna ehk siis 18.aprillil ootab ees oma seitsme asja kokkupakkimine Rose City CaravanPark´is ning 360km teekond linnakese Moree, NSW suunas. Warwick tundus ikkagi ilusam ja toredam koht olevat, aga mis seal ikka, saame hakkama. Sisu on, Duhhi on, nagu ütleks legendaarne Tarmo "Lädra" Laane. Ongi aeg lõpetada ja järgmisel korral juba Moree´st.